Tööleping ja töölepingu seadus: mida enne allkirjastamist kontrollida

Viimati uuendatud: 10. oktoober 2026

Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (TLS) ja suuremat osa selle kaitsest ei saa lepinguga vähendada: kokkulepe, mis kaldub seadusest kõrvale töötaja kahjuks, on tühine (TLS § 2). Sellegipoolest võib pakutavas lepingus olla tingimusi, mis jäävad seadusest allapoole. See juhend käsitleb tingimusi, mille kohta töötajad kõige sagedamini küsivad.

Lühidalt

Katseaeg on kõige rohkem neli kuud alates esimesest tööpäevast (TLS § 10¹ lg 1).
Põhipuhkus on vähemalt 28 kalendripäeva (TLS § 55).
Tööandja etteteatamistähtaeg on 15, 30, 60 või 90 kalendripäeva, olenevalt sellest, kui kaua töösuhe on kestnud (TLS § 97 lg 2).
Töötaja võib tähtajatu lepingu üles öelda 30-kalendripäevase etteteatamisega (TLS § 98 lg 1).
Pärast töösuhte lõppu kehtiv konkurentsipiirang peab olema kirjalik, kestma kõige rohkem ühe aasta ja tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24).

Seadusviited: Töölepingu seadus (TLS) § 2, § 4–6 (vorm ja kohustuslikud tingimused) · Töölepingu seadus (TLS) § 9, § 10, § 10¹ (tähtajaline leping ja katseaeg) · Töölepingu seadus (TLS) § 22–24 (konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld) · Töölepingu seadus (TLS) § 43–46, § 51–55, § 68–71 (tööaeg ja puhkus) · Töölepingu seadus (TLS) § 85–100, § 105 (lõpetamine ja etteteatamine) · Võlaõigusseadus (VÕS) § 162 (leppetrahvi vähendamine) · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 80 (elektrooniline vorm) · Rooma I määrus, artikkel 8 (töölepingule kohaldatav õigus)

Mis peab töölepingus kirjas olema?

Tööleping peab olema kirjalik (TLS § 4 lg 2) ja sisaldama vähemalt TLS § 5 lg 1 loetletud 14 tingimust. Vorminõude rikkumisel on leping siiski kehtiv (TLS § 4 lg 4).

Loetelu hõlmab pooli, töö alustamise kuupäeva, tööülesandeid, töötasu ning selle arvutamise ja maksmise korda, soodustusi, tööaega, töö tegemise kohta, põhipuhkust, viidet lepingu ülesütlemise reeglitele, tööandja töökorralduse reegleid, kohalduvat kollektiivlepingut, ületunnitöö korraldamise ja hüvitamise korda ning katseaja pikkust.

Tööandja peaks need tingimused töötajale esitama enne töö alustamist; kui ta seda teinud ei ole, peab ta need esitama seitsme kalendripäeva jooksul alates esimesest tööpäevast (TLS § 5 lg 3, 13. juulist 2026 kehtivas redaktsioonis). Mõned tingimused, näiteks lepingu tähtajalisus või konkurentsipiirang, tuleb TLS § 6 järgi teatada kirjalikult; vastasel juhul eeldab seadus, et sellist kokkulepet ei ole (TLS § 6 lg 9).

Kirjalik vorm ei tähenda paberit: kvalifitseeritud digiallkiri, näiteks ID-kaardi või e-residendi digi-ID-ga, on kirjaliku vormiga võrdne (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 80).

Kui pikk võib olla katseaeg töölepingus?

Katseaeg on kõige rohkem neli kuud alates esimesest tööpäevast (TLS § 10¹ lg 1). Katseaega võib lühendada või selle välistada, kuid mitte pikendada, ning kuni kaheksakuulise tähtajalise töölepingu puhul võib katseaeg olla kõige rohkem pool lepingu kestusest (TLS § 10¹ lg 2–3).

Katseaeg kehtib seaduse alusel ka siis, kui lepingus sellest midagi kirjas ei ole, ning lepingus lubatud kuuekuuline katseaeg ei kehti neljast kuust kauem. Katseaja hulka ei arvata aega, mil töötaja ei saanud tööd teha, eelkõige ajutise töövõimetuse ja puhkuse aega (TLS § 10¹ lg 4). Kui sarnase töö tegemiseks sõlmitud tähtajalist töölepingut pikendatakse või see sõlmitakse uuesti, uut katseaega ei kohaldata (TLS § 10¹ lg 5).

Katseajal võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda (TLS § 86 lg 1), teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva (TLS § 96). Tööinspektsiooni selgituse järgi kehtib hiljemalt katseaja viimasel päeval antud ülesütlemine ka siis, kui töösuhe lõpeb alles pärast katseaja lõppu. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2) ega tohi tugineda põhjusele, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga – hinnata, kas töötaja sobib tööle (TLS § 10¹ lg 1, § 86 lg 4).

Kontrollige neid punkte oma lepingus — tasuta kokkuvõte →

Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?

Seaduse järgi eeldatakse, et tööleping on tähtajatu. Kuni viieaastase tähtajaga lepingu võib sõlmida ainult siis, kui seda õigustab töö ajutine iseloom, näiteks ajutine töömahu suurenemine või hooajatöö, või puuduva töötaja asendamiseks (TLS § 9).

Tööandja peab enne töö alustamist kirjalikult teatama, kui kaua leping kestab ja miks see on tähtajaline; vastasel juhul eeldatakse, et leping on tähtajatu (TLS § 6 lg 2, § 6 lg 9). Kui sarnase töö tegemiseks sõlmitakse viie aasta jooksul järjest rohkem kui kaks tähtajalist töölepingut või tähtajalist lepingut pikendatakse rohkem kui üks kord, loetakse tööleping algusest peale tähtajatuks. Lepingud loetakse järjestikusteks, kui nende vahele jääb kõige rohkem kaks kuud (TLS § 10 lg 1).

Töötaja ei saa tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud puuduva töötaja asendamiseks (TLS § 85 lg 2). Kui tööandja ütleb tähtajalise lepingu koondamise tõttu enne tähtaja möödumist üles, peab ta üldjuhul maksma töötasu, mille töötaja oleks lepingu lõpuni teeninud (TLS § 100 lg 3).

Milline on tööaeg, kuidas hüvitatakse ületunnid ja kui palju on puhkust?

Täistööajaks eeldatakse 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43). Ületunnitöö nõuab töötaja nõusolekut ja see hüvitatakse võrdses ulatuses vaba ajaga või, kui on kokku lepitud rahaline hüvitamine, 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44). Põhipuhkus on vähemalt 28 kalendripäeva (TLS § 55).

Ilma töötaja nõusolekuta võib tööandja ületunnitööd nõuda ainult ettenägematute asjaolude tõttu, näiteks kahju ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Summaarne tööaeg ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi nädalas kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 1); töötaja võib nõustuda keskmiselt kuni 52-tunnise töönädalaga ja sellise kokkuleppe kahenädalase etteteatamisega üles öelda (TLS § 46 lg 3). Öötöö (kell 22.00–6.00) eest makstakse 1,25-kordset töötasu, kui kokkulepitud töötasu seda juba ei sisalda, ja riigipühal tehtud töö eest kahekordset töötasu; selle asemel võib kokku leppida täiendava vaba aja (TLS § 45). Ettevaatlik tasub olla klausliga, mille järgi palk „katab kõik ületunnid“: töötaja kahjuks TLS-ist kõrvale kalduvad tingimused on tühised (TLS § 2).

Riigipühi põhipuhkuse 28 päeva hulka ei arvata (TLS § 54 lg 3). Puhkust saab osadeks jagada ainult kokkuleppel ning üks osa peab olema vähemalt 14 päeva järjest (TLS § 68 lg 5). Puhkusetasu makstakse hiljemalt puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 70 lg 2). Kokkulepe puhkuse asendamiseks rahaga töösuhte ajal on tühine (TLS § 70 lg 3); kasutamata puhkuse eest makstakse hüvitist lepingu lõppemisel (TLS § 71).

Kui pikk on etteteatamise tähtaeg töölepingu lõpetamisel?

Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 5): tal on vaja seaduslikku alust, näiteks koondamist, ja siis tuleb ette teatada 15, 30, 60 või 90 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud alla ühe aasta, 1–5 aastat, 5–10 aastat või 10 aastat ja kauem (TLS § 97 lg 2). Töötaja võib tähtajatu lepingu üles öelda 30-kalendripäevase etteteatamisega (TLS § 98 lg 1).

Ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjana (TLS § 95 lg 1). Enne koondamist peab tööandja võimaluse korral pakkuma muud tööd (TLS § 89 lg 3) ning maksab koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Rasedat töötajat, rasedus- ja sünnituspuhkusele õigustatud naist ning isapuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat ei saa koondada, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 93 lg 1); alla kolmeaastase lapse vanemal on üksnes eelisõigus tööle jääda (TLS § 89 lg 5).

Tööinspektsiooni selgituse järgi ei saa töötajalt nõuda pikemat kui 30-päevast etteteatamist, seega tasub pikem etteteatamistähtaeg lepingus küsimärgi alla seada. Kui pool teatab ette liiga lühikese aja, võib teine pool nõuda keskmist päevatasu iga puudu jäänud tööpäeva eest (TLS § 100 lg 5). Mõjuval põhjusel, näiteks töötasu maksmisega olulise viivitamise korral, võib töötaja lahkuda etteteatamiseta (TLS § 91 lg 2, § 98 lg 2); kui töötaja ütleb lepingu üles tööandja olulise lepingurikkumise tõttu, peab tööandja maksma talle kolme kuu keskmise töötasu (TLS § 100 lg 4).

Ülesütlemise vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest (TLS § 105 lg 1).

Kas konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsuskohustus töölepingus kehtivad?

Konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib ainult siis, kui see kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi ja on mõistlikult piiritletud koha, aja ja tegevusala poolest (TLS § 23). Pärast töösuhte lõppu kehtiv piirang peab lisaks olema kirjalik, kestma kõige rohkem ühe aasta ja tööandja peab maksma selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24).

Ilma konkurentsipiirangu kokkuleppeta ei või tööandja keelata töötajal teise tööandja juures töötada (TLS § 23 lg 1) ning tingimustele mittevastav kokkulepe on tühine (TLS § 23 lg 4). Hüvitise suurust seadus ei määra, vaid nõuab, et see oleks mõistlik ja makstaks igakuiselt (TLS § 24 lg 3); tasuta või kaks aastat kestev piirang nõuetele ei vasta. Kui töötaja on nõuetele mittevastavat piirangut järginud, ei saa tööandja tugineda selle tühisusele (TLS § 24 lg 2).

Konfidentsiaalsuskohustus toimib teisiti. Tööandja võib määrata, milline teave on tootmis- või ärisaladus (TLS § 22 lg 1), selle rikkumise korral võib kokku leppida leppetrahvi (TLS § 22 lg 2) ja leppetrahviga katmata kahju saab nõuda lisaks (TLS § 22 lg 3). Tasub kontrollida, kas kaitstav teave on määratletud ja leppetrahv proportsionaalne; kohus võib ebamõistlikult suurt leppetrahvi vähendada (võlaõigusseadus (VÕS) § 162 lg 1).

Mida enne allkirjastamist kontrollida

Katseaeg on kõige rohkem neli kuud või kuni kaheksakuulise tähtajalise lepingu puhul kuni pool tähtajast ning lepingus ei ole selle pikendamise klauslit.
Tähtajalise lepingu puhul: lõppkuupäev, tähtajalisuse põhjus ja ei mingit järjestikuste pikendamiste ahelat sarnase töö tegemiseks.
Tööaeg, töö tegemise koht ja ületunnitöö hüvitamine võrdses ulatuses vaba ajaga või vähemalt 1,5-kordse töötasuga.
Vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust ja puhkusetasu maksmise aeg, mis vastab TLS §-le 70.
Etteteatamise tingimused: töötajalt ei nõuta üle 30 päeva ja tööandjal ei ole õigust lepingut ilma seadusliku aluseta lõpetada.
Pärast töösuhte lõppu kehtiv konkurentsipiirang on kirjalik, kestab kuni ühe aasta, selle koht ja ulatus on piiritletud ning selle eest makstakse igakuist hüvitist.
Konfidentsiaalsusklausel määratleb kaitstava teabe ja näeb ette proportsionaalse leppetrahvi.
Lepingu keel, kohaldatav õigus ja kakskeelse lepingu puhul see, milline keeleversioon on ülimuslik.

Kontrollige oma lepingut kohe

Laadige leping üles või kleepige selle tekst. Umbes minutiga näete tasuta, mitu riskipunkti lepingus on ja milline neist on kõige tõsisem. Täielik aruanne on vabatahtlik.

Lohistage leping siia

või klõpsake faili valimiseks

PDF, DOCX või TXT
Kuni 4 MB

Lepingu tüüp

Valige fail ja lepingu tüüp. Tasuta kokkuvõte näitab riskipunktide arvu.

Analüüsi teeb tehisintellekt (AI) Eesti seaduste teadmistebaasi põhjal. See ei ole õigusnõu. Faili ei salvestata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tööleping võib olla inglise keeles?

Jah. Tööinspektsiooni selgituse järgi võib tööleping olla muus keeles, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad ja mõistavad seda ühtemoodi. Tööinspektsioon töötab eesti keeles ja võib nõuda tõlget, mistõttu soovitatakse sageli kakskeelset lepingut; sellise lepingu puhul tasub kontrollida, milline keeleversioon on ülimuslik.

Kas tööandja võib katseaega pikendada kuue kuuni?

Ei. Neli kuud on katseaja maksimaalne pikkus (TLS § 10¹ lg 1). Katseaja lõppu lükkavad edasi ainult päevad, mil töötaja ei saanud tööd teha, näiteks ajutise töövõimetuse või puhkuse ajal (TLS § 10¹ lg 4).

Lepingu järgi kohaldub Eesti õigus, kuid töötan teises riigis. Millised reeglid mind kaitsevad?

Rooma I määruse artikli 8 järgi ei saa õiguse valikuga jätta töötajat ilma selle õiguse kohustuslikust kaitsest, mida muidu kohaldataks – tavaliselt selle riigi õigusest, kus töötaja harilikult töötab. Piiriülese töökorralduse puhul tasub lasta seda kontrollida juristil.

Kas tööpakkumine on siduv, kui lepingut ei ole allkirjastatud?

Võib olla. Tööleping loetakse sõlmituks, kui töötaja asub tasu eest tööd tegema (TLS § 4 lg 2), ja kirjaliku vormi puudumine ei muuda lepingut tühiseks (TLS § 4 lg 4). Tööandja peab tingimused siiski kirjalikult esitama (TLS § 5 lg 3).

Kuidas töölepingut enne allkirjastamist kontrollida?

Laadige leping üles ja saate tasuta riskikokkuvõtte. Täisraport tsiteerib iga probleemset klauslit koos TLS-i sättega, millega see on vastuolus. Töölepingu ülesütlemise või käimasoleva vaidluse korral pöörduge tööõigusele spetsialiseerunud Eesti juristi poole.