Teadmistebaas · Töötaja või töövõtja

Käsundusleping, töövõtuleping või tööleping? Kuidas seadus vahet teeb

Viimati uuendatud: 10. oktoober 2026

Paljudele pakutakse töölepingu asemel käsunduslepingut või töövõtulepingut, ingliskeelsetes dokumentides sageli pealkirjaga „contractor agreement“. Eesti õiguse järgi ei otsusta küsimust lepingu pealkiri: määrav on see, kuidas tööd tegelikult tehakse. See juhend selgitab, kuidas seadus töötajat töövõtjast eristab, millised on kaks peamist teenuslepingu liiki ja mis on mõlema poole jaoks kaalul, kui töövõtja on tegelikult töötaja.

Lühidalt

Töötaja teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning saab selle eest tasu (TLS § 1 lg 1).
Lepingu nimetus ei ole otsustav, sest lepingut tõlgendatakse poolte tegeliku ühise tahte järgi (VÕS § 29).
Käsunduslepingu alusel vastutab käsundisaaja lojaalse ja hoolika tegutsemise, mitte kindla tulemuse eest (VÕS § 620).
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tasu eest saavutama kokkulepitud tulemuse, näiteks looma veebilehe (VÕS § 635 lg 1).
Kui suhe on sisuliselt töösuhe, on inimesel töötaja õigused, sealhulgas vähemalt 28 kalendripäeva tasulist põhipuhkust (TLS § 55).

Seadusviited: Töölepingu seadus (TLS) § 1, § 4 lg 2 (töölepingu mõiste ja eeldused) · Töölepingu seadus (TLS) § 24, § 29, § 44, § 55, § 74, § 85, § 97, § 100 (töötaja kaitse) · Võlaõigusseadus (VÕS) § 29 (lepingu tõlgendamine) · Võlaõigusseadus (VÕS) § 619–630 (käsundusleping) · Võlaõigusseadus (VÕS) § 635–655 (töövõtuleping) · Võlaõigusseadus (VÕS) § 103 (vastutus lepingu rikkumise eest)

Kuidas eristada töölepingut käsundus- ja töövõtulepingust?

Töötaja teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning saab selle eest tasu (töölepingu seadus (TLS) § 1 lg 1). Töölepingu reeglid ei kohaldu, kui inimene on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).

Töösuhte kasuks räägivad kaks eeldust. Kui tööd saab asjaolusid arvestades oodata ainult tasu eest, eeldatakse, et seda tehakse töölepingu alusel (TLS § 1 lg 2), ning leping loetakse sõlmituks, kui inimene asub sellist tööd tegema, ka ilma allkirjata (TLS § 4 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, näiteks OÜ juhatuse liikmed, ning välismaa äriühingu filiaali juhatajad jäävad TLS-i kohaldamisalast välja (TLS § 1 lg 5).

Lepingu nimetus ei ole otsustav. Lepingut tõlgendatakse poolte tegeliku ühise tahte järgi, mitte ekslikult valitud nimetuse järgi (võlaõigusseadus (VÕS) § 29), ja Maksu- ja Tolliamet hindab kokkuleppeid nende tegeliku majandusliku sisu järgi.

Töösuhtele viitavad tavaliselt järgmised tunnused: ettevõte määrab tööaja ja töökoha, annab üksikasjalikke juhiseid töö tegemise kohta, nõuab tööd isiklikult, lülitab inimese oma meeskonda ja aruandlusliini, maksab tulemustest sõltumata kindlat kuutasu ning eeldab, et puhkuseks küsitakse luba. Iseseisvale tegevusele viitab see, kui inimene valib ise töömeetodid, tööaja ja asukoha, annab üle kindla tulemuse või teenuse, võib kasutada abilisi, kannab ettevõtlusriski ja töötab mitme kliendi heaks.

Mis on käsundusleping ja mille poolest see erineb töölepingust?

Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja osutama teenust, näiteks nõustamist või pidevat erialast tööd (VÕS § 619). Käsundisaaja vastutab lojaalse ja hoolika tegutsemise, mitte kindla tulemuse eest (VÕS § 620).

Käsundiandja võib anda juhiseid, kuid kui töö tugineb käsundisaaja erialastele teadmistele, ei tohi juhised olla liiga üksikasjalikud selle kohta, kuidas tööd teha (VÕS § 621 lg 1). Käsundisaaja peab lepingu täitma isiklikult, kuid võib kasutada abilisi (VÕS § 622). Tasu makstakse üldjuhul pärast teenuse osutamist või kokkulepitud ajavahemike järel (VÕS § 628 lg 1) ning seadus annab pooltele laia õiguse leping üles öelda (VÕS § 630), seega tasub kontrollida, mida leping ütleb etteteatamise ja juba tehtud töö eest tasumise kohta.

TLS kohaldab töölepingule käsunduslepingu sätteid, kui TLS-is endas vastavat reeglit ei ole (TLS § 1 lg 3), mis näitab, kui lähedased need kaks lepingut on. Piiri tõmbab alluvus: käsunduslepingu alusel korraldab inimene oma tööd ise, töötajat aga juhitakse.

Kontrollige neid punkte oma lepingus — tasuta kokkuvõte →

Mis on töövõtuleping ja millal see sobib?

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama muu kokkulepitud tulemuse, näiteks looma veebilehe või remontima korteri (VÕS § 635 lg 1). Tasu makstakse tulemuse, mitte töötatud aja eest.

Töövõtja ei pea eelduslikult tööd isiklikult tegema (VÕS § 635 lg 3) ja tasu tuleb üldjuhul maksta töö valmimisel või vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 3–4). Töö tulemus peab vastama lepingule (VÕS § 641 lg 1); kui see nii ei ole, võib tellija nõuda puuduse kõrvaldamist (VÕS § 646 lg 1). Tellija võib lepingu igal ajal üles öelda (VÕS § 655 lg 1).

Segadust tekitab ingliskeelne terminoloogia. Eesti ametiasutused nimetavad töövõtulepingut ingliskeelsetes materjalides „contract for services“ ja käsunduslepingut „authorisation agreement“, ettevõtete lepingute pealkiri on aga kummagi puhul sageli „service agreement“ või „contractor agreement“. Dokumenti tuleb hinnata selle järgi, mida see nõuab, mitte pealkirja järgi.

Mis juhtub, kui töövõtja on tegelikult töötaja?

Kui suhe on sisuliselt töösuhe (TLS § 1 lg 1), kohaldub TLS sõltumata lepingu nimetusest. Töötaja saab tugineda töötaja õigustele ning ettevõte riskib täiendavate tööjõumaksude tasumisega.

Õigused, mida tõelisel töövõtjal ei ole, on muu hulgas töötasu alammäär (TLS § 29 lg 6), vähemalt 28 kalendripäeva tasulist põhipuhkust (TLS § 55), ületunnitöö hüvitamine (TLS § 44), kaitse seadusliku aluseta ülesütlemise eest ja seadusjärgne etteteatamine (TLS § 85 lg 5, § 97), koondamishüvitis (TLS § 100) ning asjaoludega piiratud vastutus ettevaatamatusest tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 2). Pärast töösuhte lõppu kehtiv konkurentsipiirang töötajaga kehtib ainult igakuise hüvitise maksmisel (TLS § 24).

Ka teenuslepingu alusel füüsilisele isikule makstavat tasu maksustatakse töötasuna: ettevõte peab üldjuhul kinni tulumaksu ning tasub sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, välja arvatud juhul, kui inimene on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kes saab ettevõtlustulu. Teenuslepingu puhul ei kohaldu muu hulgas sotsiaalmaksu minimaalne kuukohustus, mis kehtib töötajate puhul. Maksu- ja Tolliamet hoiatab töösuhte varjamise eest ettevõtete vahel arveldatavate teenustena, näiteks töötaja enda ettevõtte kaudu, ning Riigikohus on kinnitanud, et amet võib selliseid kokkuleppeid maksustada nende tegeliku sisu järgi.

Risk on ka tööd tegeval inimesel. Töövõtja vastutab üldjuhul iga lepingurikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav, näiteks vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103), ning tal puudub seadusjärgne õigus tasulisele puhkusele. Mitteresidentide ja välismaise ettevõtte kaudu arveldavate inimeste suhtes kehtivad teistsugused maksureeglid, seega tasub nõu pidada maksunõustajaga.

Mida kontrollida ettevõtte pakutud käsundus- või töövõtulepingus?

Lepingu nimetus ei kaitse kumbagi poolt, kui töö tegemist puudutavad tingimused kirjeldavad töötajat: määrav on TLS § 1 kriteerium ja poolte tegelik tahe (VÕS § 29). Seetõttu tasub lepingut lugeda kaks korda – kord selle järgi, kuidas see suhet nimetab, ja kord selle järgi, kuidas see tegelikult tööd kontrollib.

Töösuhtele viitavad tingimused: kindel kontoriaeg või kohustuslikud tööajad; määratud töökoht; kohustus järgida personalieeskirju või otsese juhi juhiseid töö tegemise viisi kohta; asendajate või alltöövõtjate kasutamise keeld; puhkuse „kinnitamine“; tulemustest sõltumatu kindel kuutasu; tähtajatu kestus ilma kindla projektita ning ainult ühe kliendi heaks töötamise kohustus.

Tõelisele teenuslepingule sobivad tingimused: kindlaks määratud töö maht või tulemused, vastuvõtmise kriteeriumid, oma töövahendid ja meetodid, vabadus töötada teiste heaks, arveldamine vahetulemuste alusel ning ettevõtlusele sobivad vastutus- ja kindlustustingimused.

Seejärel tasub kontrollida ärilisi tingimusi: maksetähtaegu, intellektuaalomandit, vastutuse piiranguid, lepingu lõpetamist ja võimalikku konkurentsikeeldu. Kui dokument segab mõlemat mudelit, tasub küsida kas korralikku töölepingut või ümbertöötatud teenuslepingut ning lasta Eesti juristil see üle vaadata, kui sellest sõltub märkimisväärne sissetulek või elamisluba.

Mida enne allkirjastamist kontrollida

Lepingu liik – kindel tulemus (töövõtuleping) või jätkuv teenus (käsundusleping) – ja kas see vastab sellele, kuidas tööd tegelikult tehakse.
Lepingus ei ole kindlat tööaega, määratud töökohta ega üksikasjalikke juhiseid töö tegemise viisi kohta.
Õigus kasutada abilisi või alltöövõtjaid või vähemalt puudub asendajate kasutamise keeld.
Tasu on seotud tulemuste, vahetähtaegade või ise korraldatavate töötundidega ning maksetähtajad on selged.
Lõpetamise ja etteteatamise tingimused mõlemale poolele, sealhulgas juba tehtud töö eest tasumine.
Tasuga proportsionaalne vastutuse piirang, sest töövõtjal ei ole töötaja seadusjärgseid vastutuse piiranguid.
Kellele ja millest alates kuulub lepingu alusel loodud intellektuaalomand.
Konkurentsikeelu või ainuõiguse klausel: selle ulatus, kestus ja kas selle eest makstakse.

Kontrollige oma lepingut kohe

Laadige leping üles või kleepige selle tekst. Umbes minutiga näete tasuta, mitu riskipunkti lepingus on ja milline neist on kõige tõsisem. Täielik aruanne on vabatahtlik.

Lohistage leping siia

või klõpsake faili valimiseks

PDF, DOCX või TXT
Kuni 4 MB

Lepingu tüüp

Valige fail ja lepingu tüüp. Tasuta kokkuvõte näitab riskipunktide arvu.

Analüüsi teeb tehisintellekt (AI) Eesti seaduste teadmistebaasi põhjal. See ei ole õigusnõu. Faili ei salvestata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas töötasu alammäär kehtib ka töövõtjatele?

Ei. Seadusjärgne töötasu alammäär kaitseb töötajaid (TLS § 29 lg 6) ja tõeline töövõtja lepib oma tasu ise kokku. Kui suhe on tegelikult töösuhe, kohalduvad töötasu alammäär ja teised TLS-i õigused.

Kas tööd võib teha ja arveid esitada oma ettevõtte kaudu?

Jah, kui teenuseid osutatakse tõepoolest ettevõtjana. Maksu- ja Tolliamet on hoiatanud, et kui inimese töö eest makstakse töölepingu sõlmimise asemel tema ettevõtte kaudu, võidakse seda käsitada tööjõumaksude vältimisena ja maksustada tegeliku sisu järgi.

Kas OÜ juhatuse liige on töötaja?

Ei. TLS ei kohaldu juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5). Maksu- ja Tolliamet eeldab juhatuse liikme lepingut juhul, kui juhatuse liige täidab juhatuse liikme ülesandeid.

Kes otsustab, kas tegemist on tegelikult töösuhtega?

Vaidluse korral kohaldab kohus TLS § 1 kriteeriumi selle põhjal, kuidas tööd tegelikult tehti, mitte lepingu pealkirja järgi. Maksu- ja Tolliamet teeb maksustamiseks oma hinnangu. Kui kaalul on palju, tasub varakult pöörduda Eesti juristi poole.

Kuidas töövõtu- või käsunduslepingut kiiresti kontrollida?

Laadige leping üles ja saate tasuta riskikokkuvõtte. Täisraport tsiteerib iga riskantset klauslit koos asjakohase Eesti seadusesättega, et saaksite küsimused enne allkirjastamist tõstatada.