Teenusleping: vastutuse piirang, maksetähtaeg, intellektuaalomand ja lõpetamine

Viimati uuendatud: 10. oktoober 2026

Teenuslepingu ehk teenuse osutamise lepinguga kaasavad Eesti ettevõtted agentuure, arendajaid, konsultante ja vabakutselisi, sealhulgas välismaalt töötavaid e-residente. Võlaõigusseadus (VÕS) täidab lüngad, mis lepingusse jäävad, ja osa selle reegleid ei saa lepinguga kõrvale jätta. See juhend käsitleb tingimusi, mis põhjustavad kõige rohkem vaidlusi.

Lühidalt

Vastutust välistav või piirav kokkulepe on tühine tahtliku rikkumise korral (VÕS § 106).
Seadusjärgne viivis on VÕS § 94 kohane alusmäär pluss 8% aastas (VÕS § 113 lg 1), mis teeb 1. juulist kuni 31. detsembrini 2026 kokku 10,40% aastas.
Ettevõtjast võlausaldaja võib ettevõtjast võlgnikult nõuda ka kindlasummalist 40-eurost hüvitist ilma tegelikke kulusid tõendamata (VÕS § 113¹).
Ettevõtjate vahel saab üle 60-päevasele maksetähtajale tugineda ainult siis, kui see on sõnaselgelt kokku lepitud ega ole tarnija suhtes jämedalt ebaõiglane (VÕS § 82¹).
Autori varaliste õiguste üleandmise leping peab olema kirjalik (AutÕS § 49 lg 1).

Seadusviited: Võlaõigusseadus (VÕS) § 29, § 82, § 82¹, § 94, § 113, § 113¹ · VÕS § 42, § 44 (ebaõiglased tüüptingimused) · VÕS § 106 (vastutuse välistamise ja piiramise kokkulepped) · VÕS § 127–128 (kahju hüvitamise ulatus) · VÕS § 195–196 (kestvuslepingu lõpetamine) · VÕS § 619, § 620, § 625, § 628, § 630 (käsundusleping) · VÕS § 635, § 637, § 641, § 655 (töövõtuleping) · Autoriõiguse seadus (AutÕS) § 11, § 28, § 32, § 48¹, § 49 · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78, § 80, § 83 · Töölepingu seadus (TLS) § 1 · Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 719 · Rooma I määrus (EÜ) nr 593/2008, artiklid 3, 4, 6 ja 8

Millise riigi õigus kohaldub teenuslepingule Eesti ettevõttega?

Poolte valitud õigus. Rooma I määruse järgi kohaldub lepingule õigus, mille pooled on lepingus sõnaselgelt või selgelt valinud (art 3 lg 1). Kui õigust ei ole valitud, kohaldub teenuse osutamise lepingule selle riigi õigus, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht (art 4 lg 1 p b).

Seega kohaldub Saksamaal elava vabakutselise ja Tallinna idufirma lepingule, kus kohaldatava õiguse klauslit ei ole, tavaliselt Saksa õigus, välja arvatud juhul, kui leping on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga (art 4 lg 3). Kui mõlemad pooled eeldavad Eesti õigust, kirjutage see lepingusse: „Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.“

Õiguse valik ei lülita kõike muud välja. Kui kõik muud tehinguga seotud asjaolud asuvad ühes riigis, kohalduvad endiselt selle riigi sätted, millest ei saa kokkuleppega kõrvale kalduda (art 3 lg 3). Tarbija- ja töölepingutele kehtivad omad kaitsereeglid (art 6 ja 8): õiguse valikuga ei saa töötajalt ära võtta kaitset, mis tal oleks valiku puudumisel kohalduva õiguse järgi.

Kohtu valik on eraldi klausel. ELis reguleerib piiriüleste vaidluste kohtualluvuse kokkuleppeid Brüssel I bis määrus (EL) nr 1215/2012. Vahekohtukokkulepe peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 719 lg 1).

Kas vastutuse piirang on Eesti õiguse järgi kehtiv?

Üldjuhul jah, kuid piiratult. Vastutust välistav või piirav kokkulepe on tühine tahtliku rikkumise korral, samuti siis, kui see lubaks lepingut täita viisil, mis erineb oluliselt sellest, mida teine pool võis mõistlikult oodata, või kui sellele tuginemine oleks muul põhjusel ebamõistlik (VÕS § 106).

Ilma klauslita ei ole vastutusel ülempiiri. Kohustust rikkunud pool hüvitab kahju ja seda piirab peamiselt ettenähtavus: hüvitada tuleb kahju, mida ta lepingu sõlmimisel ette nägi või pidi ette nägema (VÕS § 127 lg 3). See piirang ei kehti tahtliku rikkumise ega raske hooletuse korral. Seetõttu lisavad teenusepakkujad lepingusse ülempiiri ja välistavad teatud kahjuliigid, näiteks saamata jäänud tulu.

Kui piirang on tüüptingimustes, lisandub VÕS § 42 test. Tüüptingimused on tingimused, mille üks pool on eelnevalt välja töötanud ja mille üle ei peetud läbirääkimisi. Tingimused, mis välistavad või piiravad vastutust surma, tervisekahjustuse, tahtluse või raske hooletuse eest, on seaduse ebaõiglaste tingimuste loetelus (§ 42 lg 3 p 1). Tarbija suhtes on need tühised ja ettevõtjate vahel eeldatakse nende ebaõiglust (§ 44).

Tasakaalustatud klausel on vastastikune, sätestab selge summa või arvutusvalemi (näiteks eelneva 12 kuu jooksul makstud tasud) ning jätab piirangust välja tahtluse, raske hooletuse, konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise.

Kontrollige neid punkte oma lepingus — tasuta kokkuvõte →

Milline maksetähtaeg ja viivis kehtivad ettevõtjate vahel?

Leppige kokku maksetähtaeg, valuuta ja see, mille alusel arve esitatakse. Kui tähtaega ei ole kokku lepitud, tuleb maksta mõistliku aja jooksul (VÕS § 82 lg 3). Ettevõtjate vahel kaasneb hilinemisega seadusjärgne viivis ja kindlasummaline 40-eurone hüvitis ka siis, kui lepingus selle kohta midagi ei ole (VÕS § 113, § 113¹).

Seadusjärgne viivis on VÕS § 94 kohane alusmäär pluss 8% aastas (§ 113 lg 1). Alusmäära avaldab Eesti Pank iga kuue kuu tagant; 1. juulist kuni 31. detsembrini 2026 on seadusjärgne viivisemäär 10,40% aastas. Pooled võivad kokku leppida suurema määra, kuid ülemäärast määra tüüptingimustes saab vaidlustada § 42 alusel. Kui võlausaldaja tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, on viivist välistav või piirav kokkulepe tühine (§ 113 lg 10).

§ 113¹ kohane 40 eurot on kindlasummaline hüvitis sissenõudmiskulude eest. Ettevõtjast võlausaldaja võib seda nõuda ettevõtjast võlgnikult, kui võlgnik peab maksma viivist, ilma tegelikke kulusid tõendamata.

Olge ettevaatlik pikkade maksetähtaegadega. Ettevõtjate vahel saab üle 60-päevasele maksetähtajale tugineda ainult siis, kui see on sõnaselgelt kokku lepitud ega ole tarnija suhtes jämedalt ebaõiglane (VÕS § 82¹, millega on üle võetud ELi hilinenud maksmise direktiiv 2011/7/EL). Vältige ka tähtajata tingimust „makse pärast heakskiitu“.

Kellele kuulub teenuslepingu alusel loodud intellektuaalomand?

Vaikimisi autorile. Autoriõigus kuulub teose loonud füüsilisele isikule (AutÕS § 28) ning vabakutselise või töövõtja puhul jääb see talle, kui leping õigusi üle ei anna. Töötaja tööülesannete täitmisel loodud teose varalised õigused lähevad üle tööandjale (AutÕS § 32 lg 1).

Varaliste õiguste üleandmine või litsentsi andmine on autorileping ja see peab olema kirjalik (AutÕS § 49 lg 1). Lihtlitsentsi võib anda ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Kirjalik vorm tähendab omakäelist allkirja või digitaalallkirja, näiteks Eesti ID-kaardi või e-residendi digi-ID-ga antud allkirja (TsÜS § 78, § 80). Seadusega ettenähtud vorminõuet eirav tehing on tühine, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 83 lg 1), seega ärge tuginege täieliku üleandmise puhul linnukesele veebivormis ega e-kirjade vahetusele.

Kirjutage selgelt, kas õigused antakse üle või litsentsitakse. Märkige, milliseid õigusi see hõlmab (reprodutseerimine, levitamine, töötlemine jne), millisteks kasutusviisideks, millisel territooriumil, millise tähtajaga ja millise tasu eest (§ 48¹). Autori isiklikke õigusi, näiteks õigust olla autorina nimetatud ja teose puutumatust, ei saa üldse üle anda (§ 11 lg 2). Kui Teil on vaja teost vabalt muuta, hankige selleks lepingus autori nõusolek.

Lepingupartnerist ettevõte saab edasi anda ainult neid õigusi, mis tal endal on, seega küsige kinnitust, et ta on omandanud tööd teinud inimeste õigused.

Käsundusleping või töövõtuleping: kuidas määrata teenuse ulatus ja vastuvõtmine?

Käsunduslepingu alusel osutatakse teenust ilma kindlat tulemust lubamata (VÕS § 619–620), töövõtulepingu alusel lubatakse lepingule vastavat tulemust (VÕS § 635, § 641). Töövõtulepingus muutub tasu üldjuhul sissenõutavaks, kui töö on valmis või vastu võetud (VÕS § 637), seega siduge tasu objektiivsete vastuvõtukriteeriumide ja kindla ülevaatusajaga.

Eesti õiguses on teenuse osutamise lepingul kaks peamist liiki. Käsunduslepingu (VÕS § 619) alusel peab teenuse osutaja tegutsema lojaalselt ja vajaliku professionaalse hoolsusega (§ 620), kuid ei luba tulemust. Tasu makstakse tavaliselt pärast teenuse osutamist või perioodide kaupa (§ 628 lg 1). Töövõtulepingu (§ 635) alusel lubab töövõtja tulemust, mis peab vastama lepingule (§ 641). Oluline on poolte tegelik ühine tahe, mitte dokumendi pealkiri (§ 29).

Hea vastuvõtuklausel loetleb tulemused ja mõõdetavad kriteeriumid, annab tellijale kindla arvu päevi töö vastuvõtmiseks või konkreetsete puuduste loetlemiseks ning ütleb, mida tähendab vaikimine (näiteks loetakse töö vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel).

Kui füüsiline isik töötab Teie juhtimisel ja Teie ajakava järgi, võib suhe olla tööleping, ükskõik kuidas lepingut nimetatakse (TLS § 1).

Kuidas saab pikaajalise teenuslepingu lõpetada?

Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud ja seadusest ei tulene teisiti, võib kumbki pool tähtajatu kestvuslepingu üles öelda mõistliku etteteatamisega (VÕS § 195 lg 3). Etteteatamiseta ülesütlemiseks on vaja mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saa mõistlikult oodata lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni (VÕS § 196 lg 1).

Kui põhjus on lepingurikkumine, peab ülesütlev pool üldjuhul andma kõigepealt mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Üles öelda saab alles siis, kui see tähtaeg möödub tulemusteta (§ 196 lg 2), ja seda tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise alusest teadasaamist (§ 196 lg 3). Ülesütlemine lõpetab kohustused ainult edaspidiseks. Juba tekkinud õigused jäävad alles ning ülesütlemise järgse perioodi eest ette makstud tasu tuleb tagastada (§ 195 lg 2 ja 5).

Lepinguliikidel on ka oma ülesütlemisõigused: käsunduslepingu puhul VÕS § 630 ja töövõtulepingu puhul § 655 lg 1, mille järgi võib tellija lepingu igal ajal üles öelda. Kontrollige, kuidas Teie leping neid õigusi muudab ja mida makstakse pooleliolevate tööde eest. Tüüptingimustes on lepingu automaatne pikenemine rohkem kui üheks aastaks § 42 lg 3 ebaõiglaste tingimuste loetelus.

Mida enne allkirjastamist kontrollida

Kohaldatav õigus ja kohus või vahekohus on sõnaselgelt nimetatud (Rooma I määruse art 3).
Vastutuse piirang on vastastikune, sisaldab summat või arvutusvalemit ning jätab välja tahtluse ja raske hooletuse (VÕS § 106, § 42 lg 3).
Maksetähtaeg, valuuta ja arve esitamise alus on selged ning üle 60-päevane maksetähtaeg on sõnaselgelt kokku lepitud (VÕS § 82¹).
Miski ei välista ega piira viivist, kui teenuse osutaja on ettevõtja (VÕS § 113 lg 10).
Intellektuaalomandi klausel ütleb, kas õigused antakse üle või litsentsitakse, milliseid õigusi see hõlmab, territooriumi, tähtaja ja tasu, ning leping on allkirjastatud kirjalikus vormis (AutÕS § 48¹, § 49).
Tulemused, vastuvõtukriteeriumid, ülevaatusaeg ja vaikimisi vastuvõtmine on määratletud.
Lepingus on etteteatamistähtaeg, õigus rikkumise korral pärast kõrvaldamistähtaega üles öelda ja tasu pooleliolevate tööde eest (VÕS § 195–196).
Konfidentsiaalsusklauslis on määratlus, erandid ja kestus ning võimalik leppetrahv on proportsionaalne (VÕS § 158–162).

Kontrollige oma lepingut kohe

Laadige leping üles või kleepige selle tekst. Umbes minutiga näete tasuta, mitu riskipunkti lepingus on ja milline neist on kõige tõsisem. Täielik aruanne on vabatahtlik.

Lohistage leping siia

või klõpsake faili valimiseks

PDF, DOCX või TXT
Kuni 4 MB

Lepingu tüüp

Valige fail ja lepingu tüüp. Tasuta kokkuvõte näitab riskipunktide arvu.

Analüüsi teeb tehisintellekt (AI) Eesti seaduste teadmistebaasi põhjal. See ei ole õigusnõu. Faili ei salvestata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas teenusepakkuja võib välistada vastutuse saamata jäänud tulu eest?

Üldjuhul võib ta määratletud kahjuliigid välistada või neile ülempiiri seada, kui klausel ei hõlma tahtlikku rikkumist ja sellele tuginemine ei ole ebamõistlik (VÕS § 106). Tüüptingimuste puhul hindab kohus klauslit ka § 42 alusel. Ilma välistuseta saab saamata jäänud tulu nõuda, kui see oli lepingu sõlmimisel ettenähtav (§ 127 lg 3, § 128 lg 4).

Kas teenuslepingus kokku lepitud leppetrahv kehtib?

Põhimõtteliselt jah. Leppetrahv on ette kokku lepitud summa, mida tuleb rikkumise korral maksta (VÕS § 158 lg 1), ja seda saab nõuda kahju tõendamata (§ 161 lg 1). Kohus võib ebamõistlikult suurt leppetrahvi võlgniku taotlusel vähendada (§ 162 lg 1) ja seda õigust välistav kokkulepe on tühine (§ 162 lg 2). Tüüptingimustes on ebamõistlikult suur leppetrahv seaduse ebaõiglaste tingimuste loetelus (§ 42 lg 3 p 5).

Kas konfidentsiaalsusklausli kõrval on vaja eraldi NDA-d?

Mitte alati. Käsunduslepingu alusel peab teenuse osutaja hoidma saladuses asjaolud, mille kaitsmiseks on tellijal õigustatud huvi, ja see kohustus kehtib pärast lepingu lõppemist niivõrd, kuivõrd see on vajalik (VÕS § 625). Kirjalik klausel lisab määratluse, kestuse ja tagajärjed. Eraldi NDA on kasulik, kui jagate teavet enne põhilepingu allkirjastamist.

Kas teenusleping peab olema paberil allkirjastatud?

Ei. Lepingu võib üldjuhul sõlmida mis tahes vormis (VÕS § 11 lg 1). Mõne tingimuse jaoks kehtivad siiski oma vorminõuded: autoriõiguste üleandmine nõuab kirjalikku vormi (AutÕS § 49) ja vahekohtuklausel peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Digitaalallkirjastatud PDF vastab mõlemale nõudele ja on parim tõend.

Kuidas teenuslepingut enne allkirjastamist kontrollida?

Laadige leping Lepinguteabi.ee-sse üles ja saate tasuta riskikokkuvõtte; seejärel otsustage, kas vajate täisaruannet klauslite tsitaatide ja seadusviidetega. Suure väärtusega või piiriüleste tehingute puhul laske lõplik versioon üle vaadata Eesti juristil.