Teadmistebaas · Tüüptingimused
Tüüptingimused: millal need on siduvad ja millal tühised
Viimati uuendatud:
Enamikku Eestis sõlmitavaid lepinguid ei räägita läbi punkt punkti haaval: üürileandja lepingupõhi, tarkvara püsitellimus, kliendi ostu üldtingimused. Seadus nimetab selliseid tingimusi tüüptingimusteks ja reguleerib neid võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 35–45. Need reeglid määravad, kas eelnevalt kirjutatud klausel on üldse lepingu osa ja kas ühekülgne tingimus jääb kehtima.
Lühidalt
- Tüüptingimused saavad lepingu osaks, kui neile viidati selgelt enne lepingu sõlmimist või selle ajal ja Teil oli reaalne võimalus nende sisuga tutvuda (VÕS § 37 lg 1).
- Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, eelkõige kui see rikub oluliselt poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu (VÕS § 42 lg 1).
- Tarbijalepingus on ebaõiglane näiteks tingimus, mis pikendab lepingut automaatselt kauemaks kui üheks aastaks (VÕS § 42 lg 3 p 27).
- Ettevõtjatevahelises lepingus ainult eeldatakse, et VÕS § 42 lg 3 loetelus nimetatud tingimus on ebaõiglane, ja kasutaja võib tõendada vastupidist (VÕS § 44).
- Tühise tingimuse asemel kohaldatakse seadust ja ülejäänud leping jääb üldjuhul kehtima (VÕS § 41).
Seadusviited: Võlaõigusseadus (VÕS) § 35 (mõiste, sätete kohustuslikkus) · VÕS § 36 (kohaldamisala, sh välisriigi õiguse valik) · VÕS §-d 37–40 (lepingu osaks saamine, üllatuslikud tingimused, tõlgendamine, vastuolulised tingimused) · VÕS § 41 (tühise tingimuse tagajärg) · VÕS § 42 (ebamõistlikult kahjustavad tingimused ja § 42 lg 3 loetelu) · VÕS §-d 43–45 (finantsteenused, eeldus ettevõtjate vahel, tingimuse kasutamise lõpetamise nõue) · VÕS § 62¹ (elektrooniliselt sõlmitud lepingud) · Tarbijakaitseseadus (TKS) § 21 ja § 74¹ · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 ja § 86
Mis on tüüptingimused Eesti õiguses?
Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingute jaoks või mida ei ole muul põhjusel eraldi läbi räägitud ja mille sisu teine pool seetõttu mõjutada ei saanud (VÕS § 35 lg 1). Eeldatakse, et tingimust ei ole eraldi läbi räägitud (§ 35 lg 2).
Vorm ei ole oluline. Tüüptingimused võivad olla allkirjastatud lepingus endas või eraldi dokumendis, sõltumata nende mahust ja esitusviisist (§ 35 lg 3). Maakleri üürilepingu põhi, kliendi ostutingimused ja platvormi kasutustingimused võivad kõik olla tüüptingimused ka siis, kui Te need allkirjastate.
Eelduse tõttu peab pool, kes soovib tüüptingimuste kontrollist pääseda, tõendama, et klausel on tegelikult läbi räägitud. Seepärast hoidke alles e-kirjad, milles muudatusi palusite. Ka läbiräägitud klausli suhtes kehtivad üldreeglid, näiteks piirang, mis ei luba välistada vastutust tahtliku rikkumise eest (§ 106 lg 2).
Neid reegleid ei saa välja lülitada: kokkulepe, mis kaldub §-dest 35–39 või 41–45 teise poole kahjuks kõrvale, on tühine (§ 35 lg 5). Reeglid ei kehti pärimis- ja perekonnaõiguslike lepingute ega selliste lepingute kohta, millega asutatakse äriühinguid või muid juriidilisi isikuid või korraldatakse nende juhtimist (§ 36 lg 1).
Millal saavad tüüptingimused lepingu osaks?
Tüüptingimused on lepingu osa ainult siis, kui neid kasutav pool viitas neile enne lepingu sõlmimist või selle ajal selgelt kui lepingu osale ja Teil oli reaalne võimalus nende sisuga tutvuda (VÕS § 37 lg 1). Need kehtivad ka siis, kui nende olemasolu võis lepingu sõlmimise viisi arvestades eeldada ja Te saite neid lugeda.
Veebilehtede ja rakenduste puhul on seetõttu oluline märkeruut või tellimisnupu kõrval olev teade koos töötava lingiga tingimustele. Tingimused, mis on ainult lehe jaluses või ilmuvad esimest korda arvel pärast tehingu sõlmimist, ei pruugi § 37 lg 1 nõuet täita.
Elektrooniliselt lepingut sõlmiv ettevõtja peab tegema lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, kättesaadavaks kujul, mida saab salvestada ja taasesitada (§ 62¹ lg 5). Salvestage versioon, millega nõustusite, PDF-failina, sest veebileht võib muutuda.
Pooled võivad ette kokku leppida, et teatud tüüptingimused kehtivad tulevikus sõlmitavatele teatud liiki lepingutele, näiteks raamlepingus, kui samad viitamise ja tutvumisvõimaluse nõuded on täidetud (§ 37 lg 2).
Mis on üllatuslik tingimus ja kuidas tõlgendatakse ebaselgeid tingimusi?
Tüüptingimus, mille sisu, sõnastus või esitusviis on nii ebatavaline või ebaselge, et Te ei saanud seda mõistlikult oodata või ei saanud sellest ilma märkimisväärse pingutuseta aru, ei ole lepingu osa (VÕS § 37 lg 3).
Selle reegli alla kuulub näiteks teenuslepingu väikeses kirjas olev kohustus osta mõni teenusega mitteseotud toode. Kui tüüptingimus on vastuolus tingimusega, milles pooled eraldi kokku leppisid, on ülimuslik eraldi kokkulepe (§ 38). Seega kehtib e-kirjas kokkulepitud maksetähtaeg, mitte lepingupõhjas kirjas olev tähtaeg.
Tüüptingimusi tõlgendatakse nii, nagu mõistaks neid Teie olukorras olev mõistlik isik, ja allesjäänud kahtlused tõlgendatakse tingimusi kasutanud poole kahjuks (§ 39 lg 1). Tühist tingimust ei saa päästa seda kitsamalt tõlgendades, kuid klausli iseseisvad osad võivad kehtima jääda (§ 39 lg 2).
Kui kaks ettevõtjat viitavad kumbki oma vastuolulistele tüüptingimustele, loetakse leping sõlmituks tingimustel, mis omavahel vastuolus ei ole, ja lüngad täidab seadus (§ 40 lg 1). Pool, kes teatab selgelt ja muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei pea lepingut sõlmituks, saab lepingu sõlmimist vältida, välja arvatud juhul, kui ta on juba kohustuse täitnud või täitmise vastu võtnud (§ 40 lg 2).
Millised tüüptingimused on VÕS § 42 järgi tühised?
Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, arvestades lepingu olemust ja sisu, sõlmimise viisi ja poolte huve, eelkõige kui see rikub oluliselt poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu (VÕS § 42 lg 1). Tingimust hinnatakse lepingu sõlmimise seisuga.
Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tingimus kaldub kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või piirab õigusi nii palju, et lepingu eesmärgi saavutamine on ohus (§ 42 lg 1). Tingimus ei ole ebaõiglane ainuüksi seetõttu, et see puudutab lepingu põhieset või hinna ja väärtuse vahekorda või et see kordab seaduse kohustuslikku sätet (§ 42 lg 2).
Paragrahvi 42 lõikes 3 on loetletud tingimused, mis on tarbijalepingus ebaõiglased. Nende hulka kuuluvad tingimused, mis välistavad vastutuse surma, kehavigastuse, tahtluse või raske hooletuse eest (p 1); välistavad või piiravad ebamõistlikult õiguskaitsevahendeid, sealhulgas tasaarvestust (p 2); näevad ette ebamõistlikult suure leppetrahvi või eelnevalt kindlaks määratud kahjuhüvitise (p 5); seavad nõuete esitamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja (p 9); muudavad kohtusse pöördumise ebamõistlikult keeruliseks (p 10); lubavad lepingut ühepoolselt muuta põhjusel, mida seaduses ega lepingus ei ole nimetatud (p 14); lubavad hinda tõsta, andmata Teile õigust leping lõpetada, välja arvatud seadusega lubatud indekseerimine (p 15); pikendavad lepingut automaatselt kauemaks kui üheks aastaks (p 27); annavad ainult tingimuste kasutajale õiguse leping põhjuseta lõpetada (p 29) või käsitavad Teie tegu või vaikimist tahteavaldusena, kui Teile ei ole selgitatud selle tähendust ega antud vastamiseks mõistlikku aega (p 37).
Kuidas erinevad reeglid ettevõtjatevahelises (B2B) lepingus?
Tüüptingimuste reeglid kaitsevad ka ettevõtjaid, kuid leebemalt. Kui § 42 lg 3 loetelus nimetatud tingimust kasutatakse poole vastu, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, eeldatakse ainult, et tingimus on ebaõiglane, ja kasutaja võib tõendada vastupidist (VÕS § 44).
Paragrahvi 42 lõike 1 üldine test kehtib ka ettevõtjate vahel ning mõistlikkust hinnatakse, arvestades asjaomases valdkonnas kehtivaid tavasid ja praktikat (§ 7 lg 2). Kui vabakutseline või väike OÜ allkirjastab suure kliendi lepingupõhja, saab endiselt vaidlustada klauslit, mis välistab Teie õiguskaitsevahendid, annab lõpetamisõiguse ainult kliendile või näeb ette ülemäärase leppetrahvi.
Kui mõlemad pooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende lepinguga seotud tegevuskohad on Eestis, kohaldatakse Eesti tüüptingimuste reegleid sõltumata sellest, millise riigi õiguse leping valib (§ 36 lg 3). Tarbija puhul võivad need kehtida välisriigi õiguse klauslist hoolimata, kui tarbija elab Euroopa Liidus ja leping sõlmiti Eestis tehtud pakkumise või reklaami tulemusel (§ 36 lg 2).
Ettevõtjaid esindavad ühendused võivad nõuda, et ettevõtja lõpetaks maksetähtaegu, viivist või sissenõudmiskulusid puudutavate ilmselgelt ebaõiglaste tingimuste kasutamise, isegi kui need on läbi räägitud (§ 45 lg 2¹). Tarbijalepingute puhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) taotleda kohtult ebaõiglaste tüüptingimuste kasutamise keelamist ning § 42 lg 3 nimetatud tingimuse kasutamine on väärtegu, mille eest võib juriidilist isikut trahvida kuni 400 000 euroga (tarbijakaitseseadus (TKS) § 21 lg 2, § 74¹).
Mis juhtub, kui tüüptingimus on tühine?
Tühist tingimust, nagu ka tingimust, mis ei saanud lepingu osaks, ei arvestata ning selle asemel kohaldatakse seda liiki lepingu kohta seaduses sätestatut. Ülejäänud leping jääb kehtima, välja arvatud juhul, kui kasutaja tõendab, et ta ei oleks ilma selle tingimuseta lepingut sõlminud (VÕS § 41).
Kuna tühist tüüptingimust ei saa tõlgendamisega kehtivaks muuta (§ 39 lg 2), langeb tühine leppetrahvi klausel ära tervikuna ja seda ei vähendata mõistliku suuruseni.
Tühisel tingimusel ei ole algusest peale õiguslikku tagajärge (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg 1), kuid kui teine pool sellele tugineb, võib olla vaja vastu vaielda kirjalikult ja viidata asjakohasele sättele.
Probleemse klausli parandamine enne allkirjastamist on odavam kui hilisem vaidlus: küsige eraldi kokkulepitud sõnastust, mis on lepingupõhjast ülimuslik (§ 38). Laadige leping üles ja saate tasuta riskikokkuvõtte, kus on märgitud klauslid, mis võivad VÕS § 42 järgi olla tühised; suure väärtusega või keerukad lepingud laske üle vaadata Eesti juristil.
Mida enne allkirjastamist kontrollida
- Koguge kokku kõik dokumendid, millele leping viitab (üldtingimused, hinnakiri, põhimõtted), ja salvestage täpselt see versioon, millega nõustute.
- Kirjutage eraldi kokkulepitud punktid, nagu hind, tähtajad ja töö ulatus, lepingusse, et need oleksid lepingupõhjast ülimuslikud (VÕS § 38).
- Vastutus: välistatud ei ole vastutus surma, kehavigastuse, tahtluse ega raske hooletuse eest (§ 42 lg 3 p 1; tahtluse puhul ka § 106 lg 2).
- Õiguskaitsevahendid ja tasaarvestus: neid ei ole välistatud ega ebamõistlikult piiratud (§ 42 lg 3 p 2).
- Leppetrahvid ja kindlaks määratud kahjuhüvitis: need on tõenäolise kahjuga proportsionaalsed (§ 42 lg 3 p 5).
- Muutmine: teisel poolel ei ole õigust tingimusi või hindu muuta ilma nimetatud põhjuseta ja ilma, et Teil oleks õigus leping lõpetada (§ 42 lg 3 p 14 ja 15).
- Pikenemine ja lõpetamine: leping ei pikene automaatselt kauemaks kui üheks aastaks ja põhjuseta lõpetamise õigus ei ole ainult ühel poolel (§ 42 lg 3 p 27 ja 29).
- Vaidlused: ükski klausel ei muuda kohtusse pöördumist ebamõistlikult keeruliseks (§ 42 lg 3 p 10).
Kontrollige oma lepingut kohe
Laadige leping üles või kleepige selle tekst. Umbes minutiga näete tasuta, mitu riskipunkti lepingus on ja milline neist on kõige tõsisem. Täielik aruanne on vabatahtlik.
Lohistage leping siia
või klõpsake faili valimiseks
- PDF, DOCX või TXT
- Kuni 4 MB
Lepingu tüüp
Valige fail ja lepingu tüüp. Tasuta kokkuvõte näitab riskipunktide arvu.
Analüüsi teeb tehisintellekt (AI) Eesti seaduste teadmistebaasi põhjal. See ei ole õigusnõu. Faili ei salvestata.
Korduma kippuvad küsimused
Kas veebilehe tingimused on siduvad, kui ma neid ei lugenud?
Võivad olla. Oluline on, kas veebileht viitas neile enne tellimist selgelt ja andis Teile reaalse võimaluse nendega tutvuda (VÕS § 37 lg 1), mitte see, kas Te neid tegelikult lugesite. Ka siis ei ole üllatuslik tingimus lepingu osa (§ 37 lg 3) ja ebaõiglane tingimus on tühine (§ 42).
Kas ettevõte võib lepingut ühepoolselt muuta?
Mitte vabalt. Tarbijalepingus on ebaõiglane tingimus, mis lubab kasutajal tingimusi muuta põhjusel, mida seaduses ega lepingus ei ole nimetatud (VÕS § 42 lg 3 p 14), ja ettevõtjatevahelises lepingus eeldatakse sellise tingimuse ebaõiglust (§ 44). Finantsteenuse osutajatel on kitsas erand, kui nad Teid teavitavad ja annavad õiguse leping kohe lõpetada (§ 43).
Kas tüüptingimustes ette nähtud suur leppetrahv kehtib?
Tarbijalepingus on ebamõistlikult suur leppetrahv või eelnevalt kindlaks määratud kahjuhüvitis ebaõiglane tingimus (VÕS § 42 lg 3 p 5) ja ettevõtjatevahelises lepingus eeldatakse selle ebaõiglust (§ 44). Kuna tühist tüüptingimust ei saa tõlgendamisega kehtivaks muuta (§ 39 lg 2), langeb tühine leppetrahvi klausel ära tervikuna.
Kas samad reeglid kehtivad läbiräägitud klauslile?
Ei. VÕS § 42 kehtib ainult tüüptingimustele. Tegelikult läbi räägitud klauslit hinnatakse üldreeglite järgi, näiteks vastutuse välistamise piirangud VÕS §-s 106 ja reegel, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86).
Kes peab tõendama, et tingimus on läbi räägitud?
Tingimuse kasutaja, kui ta soovib tüüptingimuste kontrollist pääseda. Eeldatakse, et tingimust ei ole eraldi läbi räägitud (VÕS § 35 lg 2), seega ei muuda allkiri üksi lepingupõhja individuaalselt kokkulepitud lepinguks.